Dr. Geerd Hamer on avastanud uutmoodi lähenemise haigustele ja nende põhjustele.
Teadmised aju uuringutest, ajus toimuvast bioloogiast, aitavad saada suurema arusaamise sellest, mis tegelikult tekitab kehas haigusi. Ürgloodusseadused annavad võimaluse mõista ja aktsepteerida inimlikke isiksuse eripärasid.

Meil kõigil on võimalik osa saada Dr. Geerd Hameri avastatud võimalustest terveneda, võttes vastutuse oma elu eest endale ja säilitada elutasakaalu.
Kogu Dr. Hameri avastatu annab Sulle täiesti uue elujaatava suhtumise kõigisse haigustesse, haigustega kaasnevatesse protsessidesse ja tervenemisvõimalustesse.
Dr. Hamer on tõestanud, et inimene suudab terveneda peaaegu kõikidest haigustest, ka nendest mida kaasaegne meditsiin peab ravimatuteks haigusteks.

Esmaseks lähenemise tasandiks on olukordade, haiguste, haiguseelsete situatsioonide analüüs läbi ürglooduse.

Loomariigis on teada 3 instiktiivset reaktsiooni ohule või millelegi ähvardavale.
Ohule reageeritakse:
agressiivsusega
võitle-põgene
halvatus/külmumine (teeseldakse surnut)


Inimese bioloogiline alus kujunes välja esimestest olenditest, kes väljusid ürgmaailmast ning me oleme jätkuvalt seotud algsega.
Bioloogilise tasandi aluspõhjas pole mõtlemist ega mõistust. On vaid instiktiivsed reaktsioonid sellele , mida me kohtame. Üks kõik kui arenenud me inimesed ka oleme kaaluma, tundma, planeerima, analüüsima ja looma, jäävad meid põhjapanevalt juhtima mitteteadlikud instiktiivsed läbielamised, mis ühendavad meid meie primitiivse minevikuga.
Kui loomad kogevad ohtu või šokki, siis nad raputavad ja värisevad väga tugevalt selle möödudes, et vabastada hetkega kogunenud stressienergia.
Vastupidiselt sellele lubavad inimesed endale harva selliseid kehalisi reaktsioone, seda eriti sotsiaalsete normide pärast, millest me lähtume ja mis lähtuvad meie kõige uuemast ajuosast – neokorteksist-
Haigus või tervisehäire kujuneb välja, kui meil puudub võimalus võidelda või põgeneda, kui tunneme end olukorra vangina ning ei suuda leida rahuldavat lahendust konfliktile või (hinge) traumale. Me jääme kinni looduse kolmandasse reaktsioonimustrisse – külmumine/psüühiline halvatus.
See mis teeb meid teadlikeks inimesteks, tingib selle, et me ei luba endal vabaks lasta šokienergiat keha loomulike reaktsioonide abil. Olukorras kus loomad saavad väga harva traumeeritud, viivad inimeste uskumused ja keerulisem tundeelu, ühes meie mitmenäoliste kooseluvormidega selleni, et me jääme lühemaks või pikemaks ajaks kinni halvatud e. külmunud  seisundisse – ei teadvusta endale šoki olukorda ja sellega kaasnevaid emotsioone, püüame alati jääda viisakaks, sest nii on meid õpetatud -

Haiguse kaks faasi

Konflikti faas/külm faas – mida juhib kehas sümpaatiline närvisüsteem, kus leiab aset pinnapealne hingamine, külmad käed, pinnapealne uni,
reeglina selles faasis keha ei haigestu vaid stress salvestatakse raku
tasandile. Tervenemisfaas/soe faas – mida juhib parasümpaatiline närvisüsteem. Tervenemisfaasile eelneb alati  konflikti  lahenemine, kas väliste või sisemiste tegurite mõjul, toimub korralik
välja hingamine (lõdvestumine) soojad käed, soe higi, sügav uni.

Pikka aega kestnud konfliktid, võivad tervenemisfaasis esile kutsuda tervenemiskriise. See on olukord kus keha võib haigestuda (kõrge palavik, viirushaigustele omased sümptomid, oksendamine, põletike ägenemised organismis jne). Omades teadmisi ürgloodusseaduste tomimiest meie kehas/ajus on võimalik tervenemiskriise ära hoida või neid leevendada.
Kõige olulisem teadmine on see, et kui meie keha „haigestub“ siis tähendab see seda, et tegemist on tervenemisprotsessiga.
See teadmine annab meile turvatunde, taandab hirmud ja keha saab rahulikult oma tervenemisprotsessid läbida ja terveneda.

Mis juhtub ootamatult tekkinud ohtlikus olukorras?

Selleks, et võimalikult hästi tagada indiviidi ja liigi püsimajäämine, on evolutsiooni käigus kujunenud välja optimaalselt toimivad reaktsioonid ohtlikele olukordadele. Ohusituatsioonis jäetakse loomulik ööpäevane rütm ootele ja kogu organism läheb hetkega instinktiivselt üle häireseisundisse. Nüüd juhib täielikult sümpaatiline närvisüsteem. Olukord ei pruugi olla füüsiliselt ohtlik, kõige sagedamini on tegu sündmusega, kus kogetakse emotsionaalset šokki.

Kui olukord on lahenenud, tuleb lühem või pikem periood, kus inimene „hingab välja”, et tulla tagasi normaalsesse seisundisse. Sellel perioodil võtab juhtimise üle parasümpaatiline närvisüsteem.

Inimene on Maa peal ainuke liik, keda mõjutavad ning programmeerivad uskumused ja sotsiaalsed reeglid, normid, mis on seotud aju uuema osaga.

Kõige sagedamini kujunevad haigused välja just konfliktifaasis. Sümpaatiline närvisüsteem töötab täie võimsusega ja viib organismi häireseisundisse, mobiliseerides lõputult energiat. Samal ajal võib närvisüsteem kogeda, et energiakogus on liiga võimas ja püüda seda piirata. Piltlikult öeldes sõidame üheaegselt nii gaasi- kui piduripedaali vajutades. Konfliktiperiood ja haiguse areng lõpevad siis, kui inimene on leidnud konfliktile praktilise lahenduse ja/või töötab selle läbi emotsionaalselt.

KONFLIKTIFAAS

Konfliktišoki tekkides lakkab tavaline ööpäevane rütm ja kogu organism siseneb konfliktifaasi.

PSÜÜHIKA TASEMEL: Konflikti puhul mõeldakse sellest pidevalt. Autonoomne närvisüsteem siseneb kestvasse sümpatikotooniasse. Sellele iseloomulikud sümptomid on unetus, isutus, kiired südamelöögid, kõrgenenud vererõhk, veresuhkru madal tase ja iiveldus. Aktiivset konfliktifaasi nimetatakse ka KÜLMAKS faasiks, sest stressi ajal ahenevad veresooned, mille tulemuseks on külmad käed ja jalad, külm nahk, külmavärinad või külm higi. Bioloogilisest seisukohast aga aitavad stressiolukord, magamatus ja pidev konflikti üle juurdlemine konfliktile lahendust leida.

AJU TASEMEL: See, millist aju osa konflikt mõjutab, sõltub konflikti olemusest. Ajurelee suurus on alati proportsionaalne konflikti kestuse ja intensiivsusega (konflikti mass).

Text Box: Konfliktifaasis on ajuskaneeringul näha, kuidas relee moodustab teravaid ühise keskpunktiga ringe.

Pilt näitab releed parema poolkera motoorses ajukoores, mis osutab sellele, et motoorne konflikt (võimetus põgeneda) koos vasaku jala halvatusega on endiselt aktiivne. Vasakukäelise inimese puhul on motoorne konflikt tekkinud seoses partnerlussuhtega.

Bioloogilises mõttes seisneb halvatus “surnut teesklemises”, sest looduses ründab röövloom ohvrit ainult siis, kui viimane püüab põgeneda. Seega on loomulik reaktsioon kuna ma põgeneda ei saa, mängin surnut, mis põhjustab halvatuse, kuni oht on möödas. Selline reaktsioon pole omane mitte ainult inimestele, vaid kõigile liikidele.

ORGANITE TASEMEL: Kui konflikti lahendamiseks on vaja rohkem kudet, vastab konfliktiga seotud organ või kude rakkude paljunemisega.

Kui konflikti lahendamiseks on vaja vähem kudet, vastab konfliktiga seotud organ või kude rakkude kahandamisega.  

TERVENEMISFAAS

PSÜÜHIKA TASEMEL: Konflikti lahenemisega kaasneb suur kergendustunne. Autonoomne närvisüsteem lülitub kohe ümber vagotooniasse, mida iseloomustab väsimus, kuid isu taastumine. Tervenemisprotsessi ajal on oluline puhkus ja tervislik toitumine. Tervenemisfaasi nimetatakse ka SOOJAKS faasiks, kuna vagotoonia ajal veresooned laienevad, mille tulemuseks on soojad käed, jalad ja nahk ning vahel ka palavik.  

AJU TASEMEL: Psüühilise paranemise ja sellega seotud organi tervenemisega paralleelselt hakkavad paranema ka konfliktišokiga seotud ajurakud.

Tervenemisfaasi (taastumisfaas A) esimene osa ajus: Kui konflikti lahenemine algab, tõmbuvad vesi ja südamepaunavedelik seotud ajupiirkonda, luues ajuturse, mis kaitseb ajukudet paranemisprotsessi ajal. Ajuturse põhjustab tüüpilisi aju tervenemisega seotud sümptomeid: peavalud, pearinglus, hägune nägemine.

Esimeses tervenemisfaasis on ajuskaneeringul relee näha tumedate ringidena (st ajus on turse).

Näide: Kompuutertomograafi pilt näitab ajureleed paraneva kopsukasvaja taastumisfaasis A – märk, et sellega seotud surmahirmukonflikt on lahenenud. Suurema osa surmahirmukonflikte ja seega ka kopsuvähke vallandavad diagnoosi- või prognoosišokid.

 TERVENEMISKRIIS algab tervenemisfaasi tipus ja avaldub üheaegselt kõigil kolmel tasemel.

Tervenemiskriisi alates satuvad inimesed hetkega jälle konfliktiolukorda. Psühholoogilisel ja vegetatiivse närvisüsteemi tasemel reaktiveeruvad tüüpilised sümpatikotoonilised sümptomid nagu närvilisus, külm higi, külmavärinad ning iiveldus. Mis on selle sunniviisilise konflikti tagasilangemise bioloogiline eesmärk?
Tervenemisfaasi tipus (vagotoonia sügavaim aste) on turse nii paranevas organis kui ka sellega seotud ajuosas (ajuturse) saavutanud maksimumsuuruse. Täpselt sel hetkel vallandab aju sümpatikotoonilise stressitõuke, mille eesmärk on tursed välja lükata.

Sellele elutähtsale vastureaktsioonile järgneb urineerimisfaas, mille jooksul keha vabastab end esimese tervenemisfaasi (taastumisfaas A) käigus kogunenud üleliigsest vedelikust.

Tervenemiskriisi spetsiifilised sümptomid sõltuvad sellest, mis tüüpi konfliktiga on tegu ja millised organid on sellega seotud. Tervenemiskriis võib avalduda näiteks infarkti, insuldi, astmahoo, migreenihoo või langetõvekrampide näol.

Tervenemisfaasi teine osa (taastumisfaas B) ajus: Pärast seda, kui ajuturse on välja pressitud, koguneb selle koha peale närvitugikude, mis aitab aju tervenemisprotsessi lõpule viia. Närvitugikoerakud mängivad armistumisprotsessis olulist rolli, mistõttu on nad ajus alati olemas. See, kui palju närvitugikoerakke koguneb, sõltub ajuturse suurusest (taastumisfaas A).
Seda loomulikku kogumit (glioblastoom täht-tähelt: idanevad närvitugikoerakud) peetakse ekslikult ajukasvajaks.
 
Skaneering näitab, et tervenemisfaasi teise osa jooksul paikneb relee valge ringina.

Kompuutertomograafi pildil on näha, kuidas relee asub pärgarteri kontrollkeskuses vasaku kõrva kohal, viidates sellele, et lahendatud on territooriumikaotuse konflikt.

Tervenemiskriisi ajal sai patsient oodatult infarkti (konfliktifaasis oli tal stenokardia), mille ta üle elas.

Kui sellele eelnenud konfliktifaas oleks kestnud kauem kui 9 kuud, oleks infarkt lõppenudsurmaga. 

ORGANI TASEMEL (tervenemisfaas): Pärast konflikti lahenemist lagundatakse VANAD AJU poolt kontrollitud kasvajad, mida pole enam vaja (nt kopsu-, mao-, eesnäärmekasvajad), seente või tuberkuloosibakterite kaasabil ära. Kui mikroobid puuduvad, jääb kasvaja koha peale ja kapseldub, kuid rake enam juurde ei kasvata.

Suuraju kontrollitav koekadu, mis toimus konfliktifaasis, taastub ja täitub uute rakkudega. See protsess toimub tervenemisfaasi esimeses osas (taastumisfaas A). Siin võib tekkida emakakaelavähk (rakud lagunevad), munasarjavähk, munandivähk, rinnavähk, kopsutoruvähk või lümfoom.
Tervenemisfaasi teises osas (taastumisfaas B) need kasvajad lõhustuvad aeglaselt. Tavameditsiin peab neid tegelikult ravitavaid kasvajaid pahaloomulikeks ja ohtlikeks.

Taastusfaasi sümptomid nagu turse (ödeem), põletik, mäda, eritised (võivad olla ka veresegused), „põletikud”, palavik ja valud annavad märku sellest, et toimub LOODUSLIK TERVENEMISPROTSESS.

Tervenemissümptomite kestus ja tõsidus sõltuvad sellest, kui pikk oli neile eelnenud aktiivne konfliktifaas. Tagasilangused konflikti, mis pidevalt tervenemisprotsessi katkestavad, pikendavad tervenemisprotsessi.

Kui tervenemisfaas lõpeb, taastub neurovegetatiivne süsteem ja ka tavaline ööpäevarütm kõigil kolmel tasemel.

NB! Ajureleed on erinevates faasides nähtavad järgmiselt:
1) konfliktifaasis teravate, selgete joontena --> relee suurus on proportsioonis konflikti kestuse ja intensiivsusega;
2) tervenemisfaasi esimeses osas tumedate ringidena, väljendades turset --> tüüpilisteks sümptomiteks peavalud, pearinglus, hägune nägemine;
3) tervenemisfaasi teises osas valgete ringidena (üleliigne tursevedelik on tervenemiskriisis välja pressitud, gliiarakud on relee "ära parandanud" ja armkudet tekitanud) --> sageli diagnoositakse selles etapis ajukasvajaid. 

Energeetiline psüholoogia

Inimene ei suuda kunagi saavutada rahu iseendaga kui ta pole rahu sõlminud välismaailmaga!

Energeetiline psühholoogia on meetod, mille abiga on võimalik avada Sinu alateadvuses olevad programmid loe edasi

Kinesioloogia
Uudised

Kuula Metameditsiinist Klassikaraadio saadet siit